Loode treenib üha enam hingamisilhaseid ja tema kopsud arenevad jätkuvalt.
Naha all olev rasvakiht muudab selle iga päevaga järjest läbipaistmatumaks.
Lapse silmad on lõplikult arenenud ning üsna pea need avanevad ja ta hakkab oma laugusid pilgutama. Kasvavad ka ripsmed.
Teie väike “tantsija” võib end juba muusika rütmis liigutada.


Ema: Teile tehakse vereanalüüs, määramaks rasedusdiabeedi ohtu. Sellele analüüsile peate minema hommikul söömata ja joomata. Rasedusdiabeedi puhul ei suuda teie keha toota nii palju insuliini, kui nõuab tõusnud vereuhkru tase. Peamiseks ohuks, mis rasedusdiabeediga kaasub, on lapse suur sünnikaal. Tegemist on siiski kontrolli all hoitava probleemiga, mis pärast sünnitust tavaliselt kaob (teile jääb siiski suurem risk edaspidi diabeeti haigestuda).
Võite hakata taas themini tualetis käima, kuna suurenev emakas avaldab üha rohkem survet põiele. Üks paljudes mittemeeldivatest rasedussümptomitest võib olla ka uriinipidamatus. Tavaliselt on tegemist kerge vaevusega, mis esineb köhimisel, aevastamisel või naermisel. Uriinilekete vastu on parimaks abiks vaagnapõhjalihaste treenimine.
Teie keha on beebi eluks praegu täiesti turvaline paik. Mis saab aga pärast sündi? Võtke (kaaslasega) aega, et mõelda kodu turvalisemaks muutmise peale. Tasapisi võite mõtlema hakata ka esimestele asjadele, mis beebil sünnijärgselt tarvis läheb. Mõned naised tunnevad end kindlamini, kui neil on sünnitusjärgselt ootamas täielikult sisustatud lastetuba kõigi beebi eluks vajalike asjadega, teised soovivad teatud põhjustel selliste asjadega oodata. Ükskõik, mida te otsustate, pole see iseenesest vale. Pidage siiski meeles, et tubade värvimine ning raskuste tõstmine pole teile raseduse ajal soovitatavad tegevused.