Laps jätkab hingamise harjutamist, tema kopsud täiustuvad veelgi ning surfaktandi (pindaine) tootmine kasvab. Kuna teie kõhus ei ole õhku, kutsuvad tema hingamisharjutused esile pidevat luksumist.
Lootevill on peaaegu täielikult kadunud, kuid mõnedel lastel võib sündides olla kätel ja õlgadel pisut lootevõiet, mis ise ajaga naha sisse imendub.
Kuigi teie laps on valmis sündmiseks, on ta endiselt õrn. Praeguseks on lapsel moodustunud 300 luud, millest osa lapse arenedes kokku kasvavad. Koljuluude vahel on pehmed osad, kus luud pole veel ühinenud. Neid osi nimetatakse lõgemeteks. Suur lõge, mis lohuna lapse pealael pulseerib, on eriti hästi tuntav. Ehkki lõgemed on õrnad, ei kujuta tasane puudutus või rahulik juuste kammimine neile ohtu!
Lapse välja arenenud silmad on samuti esialgu veel üsna õrnad ning nende nägemisulatus piirdub umbes 20-25 sentimeetriga. Vastsündinute silmad võivad aeg-ajalt vaadata kõõrdi, kuid see on normaalne ja peaks esimeste nädalatega kaduma. Tasub teada ka, et õrnad silmad alles hakkavad kohanema väliste ärritajatega (nagu valgus) ning seetõttu pole hea mõte vastsündinuid välguga fotografeerida!

Ema: Võimalik, et mõned nädalad enne sünnitust esinevad teil nn. valetuhud. Valetuhud esinevad aeg-ajalt, need ei süvene ning kaovad mõne tunni möödudes. Selliste kokkutõmmete eesmärgiks on emakakaela ja sünnitusteede ettevalmistamine. Päris sünnitusvalud on aga regulaarsed ning süveneva valutundega. Valu tajuvad naised erinevalt – mõnedele meenutavad need päevade või gaaside ajal esinevat valu, teistel võivad tuhud väljenduda hoopis seljavaluna. Igal juhul: kui teil esinevad rohkem kui tunni jooksul 5 minutilise vahega vähemalt 45 sekundit kestvad valud ning need ei kao asendit muutes, lõõgastavas vannis ega muudel teiepoolsetel viisidel, on aeg haigla poole teele asuda.


Sünnituseks valmistumine - sünnitus ja selle perioodid

Sünnitus ja selle perioodid

Sünnituskogemus on individuaalne, ka on erinevaid võimalusi märkideks, mis annavad teile teada sünnitustegevuse algusest.
Märgid, mis võivad teada anda lähenevast sünnitusest:
*teie kõht langeb allapoole, lapse pea on fikseerunud ning seetõttu ei suru ta enam endise tugevusega rindkere organitele, kuid suureneb surve vaagnaluudele põiele ja pärasoolele;
*eraldub limakork, mis on sulgenud emakakaela. Limakorgi eraldudes tuleb tavaliselt väike kogus erepunast või pruunikat lima. Limakork võib eralduda mitmeid nädalaid enne sünnitust;
*tihenevad tuntavad Braxton-Hicksi kokkutõmbed;
*seoses lootevee hulga vähenemisega raseduse lõpunädalatel võite kaalust veidi alla võtta;
*suureneb tupeeritiste hulk;
*mõningatel naistel esineb päev või paar enne sünnitust kerget kõhulahtisust või oksendamist.

Sünnituse esimene ehk avanemisperiood on kõige pikem sünnituse perioodidest. Avanemisperiood on alanud, kui teil esinevad regulaarsed emaka kokkutõmbed. Avanemisperiood omakorda jaguneb aktiivseks ja passiivseks faasiks. Aktiivses faasis saavutatakse lõpptulemusena 8-sentimeetrine avatus; passiivne faas on emakakaela avatusest 8cm. kuni täisavatuse saavutamiseni. Avanemisperioodis on sünnitajal tihtipeale mugavam viibida kodus, v.a. kui teil on meditsiinilisi näidustusi, mistõttu on arst teid teavitanud, et peate esimeste märkide ilmnemisel haiglasse pöörduma. Keskmiselt kestab avanemisperiood esmasünnitajatel 10-12 tundi, korduvrasedal 4-6 tundi ning selle perioodi lõpus esinevad tuhud tavaliselt 4-5 minuti tagant.
Terve avanemisperioodi vältel tajute, kuidas sünnitustegevus intensiivistub valude tugevnemise ja sagenemise näol. Püüdke olla võimalikult rahulik ning tuletage meelde kõik variandid, mida saate sünnitusvalude leevendamiseks ise ära teha. Võimalik, et tunnete kohati, et sel pikal valutamisel ei tulegi lõppu, kuid nii see kindlasti pole. Jooge võimalikult palju jahedat vett ning katsuge valude vaheajal puhata.
Avanemisperiood lõppeb üleminekujärguga, mis kestab mõnest minutist paari tunnini. Võite tunda tugevat tungi pressida. Kontraktsioonid selles perioodis on väga tugevad, kestavad umbes 60-90 sekundit ning saabuvad iga 2-3 minuti järel. Kuna lapse sündimiseks on vaja täisavatust (10 cm.), ei tohi te sel perioodil, mil avatus on 8-9 cm. peal, veel pressimissoovile alla anda.
Ps! Vahel on võimalik, et sünnitus ei algagi tavapäraste valudena, vaid esmalt puhkevad hoopis looteveed. Kui teist väljub suurem kogus lõhnata selget vett, kuid valud pole veel alanud, võite igaks juhuks ühendust võtta oma arsti või haiglaga, kuid võite ka ootama jääda kontraktsioonide algust. Kui vesi, mis teist väljub, on värvunud (kollakas, roheline või pruunjas), võib see tähendada, et teie laps on ohus ja seetõttu peate kiirelt haiglasse pöörduma. Lootevee voolamist eristab uriinist asjaolu, et teil pole võimalik selle nirisemist tagasi hoida.

Teine periood ehk väljutusperiood on aeg, mil ühel hetkel teile antakse “roheline tuli” pressideks. Emakakael on täielikult avanenud ning selle perioodi lõppu tähistab lapse sündimine. Tavaline on, et see period kestab umbes tunnikese või paar, kuid korduvsünnitajatel võib see kiireminigi edeneda. Teile võib anda uut energiat teadmine, et laps on iga hetk sündimas ning seetõttu võib ka teie enesetunne märgatavalt paraneda. Tehke koostööd ämmaemandaga – tema võib teid juhendada, milline asend on teile hetkel suurimaks abiks ning lõpuks on ka tema see, kes ütleb, et võite hakata pressima. Lapse väljudes võite tunda survet pärakule ning kipitavat valu tupepiirkonnas. Siiski, see jääb tihti tagaplaanile, sest kohe-kohe näete esmakordselt oma kauaoodatud lapsukest!

Sünnituse kolmas ehk platsentaarperiood (ka päramiste periood). Selles faasis peate väljutama platsenta. Pärast lapse sündimist jätkab emakas kokkutõmbeid, et mõõtmetelt väheneda ning aidata platsental irduda. Tavaliselt läheb platsenta “sündimsega” aega ligikaudu üks tund, kuid vahel (nt. kui teil esineb rohke verejooks) võivad ämmaemandad platsenta sünni kiirendamisele koheselt kaasa aidata.


Veel üks võimalus lapse ilmaletulekuks – keisrilõige. Mõnikord pole lapse ilmaletulek loomulikke teid pidi võimalik ning see võib kujutada ohtu emale või beebile endale. Sellistel puhkudel teostatakse teile keisrilõige. Eelnevalt teadaoleva terviseriski puhul planeeritakse keisrilõige juba varasemalt ette ning sel juhul toote lapse ilmale arstidega kokku lepitud päeval. Teinekord võib aga juhtuda, et sünnitusel või vahetult selle eel esinevad ootamatud komplikatsioonid ning sel juhul teostatakse erakorraline keisrilõige. Planeeritud keisrilõike puhul saate tihtipeale kaasa võtta tugiisiku, teile võidakse teha osaline anesteesia (saate ka ise lapse sünni ajal ärkvel olla) ning te jõuate emotsionaalselt sünnituseks ette valmistuda. Hädakeisrilõige toimub tavaliselt suure sagimise keskel, teile võidakse teha üldnarkoos ning teid võivad vallata segased tunded. Pidage siiski meeles, et see, kuidas teie laps siia ilma tuleb, ei ole niivõrd suure tähtsusega, kui teie mõlema tervis ja heaolu. Kindlasti ei tee keisrilõige või loomulik sünnitus kedagi rohkem või vähem emaks!