Räägime vaktsineerimisest

On suur rõõm kuulda, et sa oled lõpuks otsustanud seda uurimust endale teha. Selline ongi õige lähenemine ja edu sulle selles. Oma veendumusi on mõistlik avalikult hõisata alles siis kui need on küpsed ja adekvaatsed.
Tore, et sa panid siia infolehti kõrvaltoimetega. Aga ka siin peaksid sa oma töö lõpuni tegema ja mõisted lahti seletama.
Mulle ei meeldi üksikute inimeste anonüümsed lood a la "vaadake, mis vaktsiin minuga tegi".
Kui sa oled skeptiline vaktsiinide suhtes, pead olema sama skeptiline ka sarnast lugude suhtes (mis muide vajab head kogemust ja kainet mõistust, jättes emotsioonid kõrvale). Alles siis saad sa adekvaatseid järeldusi teha.
Haiguste kirjeldust ja selle esinemissagedust ning emotsioonidele rõhuvate lookeste kopeeringud anonüümsetelt autoritelt, pole mitte tepski võrreldavad.
Mina usun teaduspõhist meditsiini!

Edu ja kainet meelt!

Ma panin lingid juurde nende mõistete juurde, mida mia enne ei teadnud või mis mind huvitas. Igaüks võib ise ka juurde otsida, kui ta ei tea midagi.

Ülikooli õppejõud andsi mulle sellise lehekülje aadressi, kus on koondatud väga suur hulk infot vaktsineerimisest, haigustest jne

16.12 (homme kell 18-20) ja 18.01 toimub seminar "Vakstineerimise alternatiivid
Ilmunud on Raamat Vaktsineerimise alternatiivid ja 2010 aastal ilmub 400 lkline raamat Vakstineerimine Varjatud tõde

Teadlane: vaid üksikutes vaktsiinides on elavhõbedat!

Tartu Ülikooli dotsendi kinnitusel on elavhõbedaühendit lisatud vaid kahesse Eestis kasutusel olevasse vaktsiini ning neis olev kogus pole organismile ohtlik, sest keha väljutab selle väga lühikese aja jooksul. Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetooli dotsent Marje Oona sõnas, et säilitusainena on väikeses koguses etüülelavhõbedaühendit vaid kahes kõigist Eestis praegu kasutusolevatest vaktsiinidest. «Ühendit on kahest kasutuselolevast pandeemilise gripi vaktsiinist ühes - 2,5 mikrogrammi Pandemrixis. Celvapani-nimelises uue gripi vaktsiinis üldse etüülelavhõbedat ei ole,» kinnitas Oona.
Mitte üheski riikliku immuniseerimiskava alusel lastele tehtavas vaktsiinis elavhõbedaühendeid ei ole. «Kõigist ülejäänud Eestis praegu kasutusel olevatest vaktsiinidest on etüülelavhõbedaühendit vaid ühes täiskasvanutele mõeldud difteeria-teetanuse vaktsiinis Imovax dT Adult, kui see on mitmeannuselise viaalina,» rääkis ta, lisades, et ka seal on ühendit väga väike kogus, 25 mikrogrammi ehk miljondikku grammi. «Sellisel etüülelavhõbedakogusel mingeid toksilisi toimeid täheldatud ei ole,» kinnitas Oona. Oona selgitas, et etüülelavhõbe on keemiline ühend, mille poolväärtusaeg pole pikk, mis tähendab, et igas vanuses inimeste organismist viiakse see välja vähem kui nädalaga ning see ei kuhju.

Kalas teine ühend
Tavaliselt vaktsiinide elavhõbedakogustest rääkides võrdluseks toodavas tuunikalas on aga teine ühend - metüülelavhõbe.
«Tuunikalas - ja igas muuski toidus ja joogis - on veidi metüülelavhõbedat, mille väljutamise aeg on oluliselt pikem, 40-50 päeva ning mis on ka etüülelavhõbedaga võrreldes toksilisem,» selgitas dotsent. Metüülelavhõbedat on eri toitudes ja jookides erinevates kontsentratsioonides ja kalades on seda suhteliselt rohkem. «Näiteks rinnapiimas on metüülelavhõbedat maailma eri piirkondades läbi viidud uuringute andmetel keskeltläbi 0,5 kuni 3 mikrogrammi liitris, tuunikalas keskeltläbi 12 mikrogrammi saja grammi kohta.» «Kuid igapäevaselt mõne mikrogrammiliste koguste kaupa organismi sattuval metüülelavhõbedalgi toksilist toimet ei ole, sest ka see ühend väljutatakse sapi ja väljaheitega ning nendes annustes ta ei kumuleeru,» rahustas Oona.


Allikas: www.postimees.ee

Õnneks on tõesti seda elavhõbedat kasutatud vaid tootmisprotsessides, kuid ega selle pärast vasktiinid veel ohutud ei ole. Ohtlikuks muudavad need viirused ja bakterid mis seal sees on ja võõrvalgud ning ka muud lisaained nagu alumiinium, mis on neurotoksiin.
Ka vakstiini infolehetedel on puudulikult informatsiooni. Ja tegelikult teevad ohtlikuks nende vakstiinide kasutamise see, et inimesi ei uurita ei enne ega pärast vasktineerimist ning tagajärgedega ei tegeleta. Arstid ei ole kõrvalmõjudest teadlikud ja ei tunne neid ära.
Kõige hullem on see, et lapsevanemad vastutavad vakstineerimise eest, kuid ei ole teadlikud mille vastu ja miks. Mis riskid on vakstineerides ja vasktineerimata jätmisel. Ka siin oli just üks omaklubikas, kes ütles, et tema laps sai "mingi sutsu"...

Ei saa midagi kontestist välja võtta -vaktsineerimise teemal on väga palju tahke.

Ja üks asi on, kui inimene saab mingeid aineid toidust - kõik paha juhitakse ikkagi neerudesse ja maksa sealt. Kuid kui süstida vereringesse, siis ei ole nii kindel, kuhu nad sealt edasi liiguvad ja kas nad puhastusemhhanimidesse üldse jõuavad, või kumuleeruvad kuhugile enne...

Kui meie maailm on nii saastunud, siis tuleks ju vältida igasugust saasteallikat, mitte lööma käega - mis see piisk meres ikka teeb! Ja see piisk ei olegi nii piisk -vakstiini infolehtedel puudub info lisaainete koguste kohta va alumiinium. Seega ei ole võimalik välja arvutada nende koguhulka, mis laps esimesel eluaastal saab. Teiseks ühtegi ainet ei ole võimalik täiesti puhtalt toota, ning organims tunneb ära ka need nö lisaainete kõrvalproduktid. Seega võib olla peab oragnism tegelema 100 erineva ainega, mitte ainult 5 komponendiga, mida üritatakse inimesele selgeks teha...

Vakstiinid sisaldavad antibiootikume, et need oleksid stabiilsed. Mõelge - kui teie laps peaks hakkama ABsid saama ja siis tuleb välja, et ta ei talugi neid, kuna organims on tuvastanud, et need on kahjulikud ained tänu vakstiinile! Organism võitleb kõigepealt haigusega, siis veel antibiootikumidega... Ei taha üldse mõelda...

Vakstiinide kõrvalmõjud ilmnevad kuu aja jooksul peale vakstineerimist. Alguses tuleb rekastioon vasktiini lisaainetele ja võõrvalkudele. Tulemuseks on allergia, krambid, süstekoha reakstioonid, ebanormaalne nutt jne. Kuid keskmiselt 2-3 nädala pärast lapsed haigestuvad - põhjus lihtne - kõikide haiguste peiteaeg on keskmiselt 2 nädalat. Peale seda hakkavad lapsed oksele, tekivad erinevad valud, loidus, palavik, bronhiit jne. Kuid siis öeldakse, et selle põhjsuas mingi muu asi, mitte vasktiin...

Vasktsiinid tehakse valedel aegadel valedel põhjustel ja valedes kogustes meie imikutle, sest inikud käivad pidevalt kontrollis ja neid on kege kinni püüda ja süstima hirmutada. Imikute B-heaptiiti haigestumus oli enne vasktineerima hakkamist ja peale vakstineerimist 0. http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/statistika/2008/Epid_ylevaade_2008.pdf Lehekülg 33. Imikuid hakati vakstineerima 2004. See vasktiin leiutati 1990. Selle mõju kestuse kohta puuduvad andmed...

Kui uurida poliomüeliidi sümptomeid ja vasktiini kõrlmõjusid, siis need kattuvad! Ka minu lapsel olid peaaegu kõik tunnused olemas ja tekkisid 2 nädalat peale vasktineerimist. Arst küsis minult, kas mu laps on jõuline - enamused ju on, kuid minu laps pole seda...

On äärmislet oluline teada, mille vastu vakstineeritaske. Ramsmusel olid ka kõik leetrite, mumpsi ja punetiste tunnised pluss ka vereproov kinnitas lümfisõlmede suurenemist. Kuna ma ei teadnud nende sümptomite kohta midagi, siis ei osanud ma ka arsti poole pöörduda. Kui teie laps hakkab peale vasktineerimist (umbes paar nädalat hiljem) silmi pilgutama ereda valguse käes, siis teadke, et tal on leetrid, mis põhjustavad silmade valgustundlikkust ja last tuleks hoida hämaras ja anda a-vitamiini rikkaid toite. Kui teie laps hakkab kummaliselt köhatama süljeeritus kasvab, siis see võib viidata mumpsile (lümfisõlmede suurenemist saab kontrollida vereprooviga ja minulpase test näitas seda), kui teie lapsele tekib kummaline lööve, siis see viiitab nii leetritele kui ka punetistele. Minu lapsel oli nii palju allergiat olnud, et ma pidasin seda "tesitsugust" löövet ikkagi allergiaks! Kui rääkisin arstile nendest sümptomitest, siis ta mulle vastu ei vaielnud ja võttsis info analüüsimiseks.

Kas te ikka teate, et läkaköha eritab organismi toksiine? Kas te teate seda, et difteeria läbipõdemine ei anna immuunsust isegi paariks aastaks? Minu lapse vanaisal on olnud 2 korda difteeeria vähem kui 2 aasta jooksul. Ta oli nii väike siis et ta ei mäleta seda.Ta on sõja ajal sündinud. Siit küsimus - kuidas saab vaktsiin pakkuda selle vastu immuunsust?
Läkaköha vastu on kõik alla 4 aastased lapsed vakstineeritud, kuid 2005 aastal haigestus 1-4 aastaseid lausa 30% kõigist haigestunutest!

Tervisekaisteinspekstiooni lehelt selgub, et leetritesse-mumpsi ja punetistesse haigeastuvad nii vakstineeritud kui ka vakstineerimata inimesed.

Allergiasse suhtutakse väga kergelt - mõned punnid, mis siis. Kuid mehhanism selle taga on selline, et organism hävitab iseennast. Kui allergeeni mõju jätkub, siis allergia võib minna üle muudeks autoimmuunseteks aigusteks nagu diabeet, kilpnääärme alatalitus, astma, sclerosis multiplex, luupus... Seetõttu on äärmislet oluline lõpetada vakstineerimine allergia ilmumisel ja seda nõuavad ka vakstiinide infolehed. Eesti haigekassa aga ütleb (ei tea mille alusel) et isegi mõõdukas allergiline reakstioon vakstiinile ei ole vastunäidustuseks... Sealsamas väidab ta, et "kaistesüstimine" põhjsutab allergiate kasvu.

See on eluliselt oluline küsimus ja minu meelest on äärmiselt hoolimatu väita, et mul pole selle teema uurimiseks aega! Tegemist on teie lapse kalleima varaga - tervisega!

Tervisekaiste ameti lehe peal selgub, et uuringu kohaselt jätavad kõrgema haridustasemega inimesed oma lapsed vakstineerimata ja mida madalam on haridustase, seda suurem on vaktsineerimise protsent. Ilmselt ühtedel on analüüsivõime, teistel mitte...

Võtke lashti infolehed - nende lingid on siin samas teemas 2 või 3 leheküljel olemas. ja siis võtke lahti see lehekülg http://web.zone.ee/iamfree/perekool.htm ja lugege, et need kõrvalmõjud on reaalsus!

Milline tuline arutelu Mina ka mõtisklesin selle teema üle. Olin lapsega jõulude ajal haiglas kui vend mulle helistas, rääkisime pikalt ja laialt igasugustel teemadel. Pärast ütles veel, et ärgu ma Nelet vaktsineerida lasku. Kui küsisin miks, ütles, et vaktsiinides on nii palju pahasid asju sees Hakkasin sellel teemal mõtisklema ja uurisin ka natukene netist. Leidsin samuti artikleid, kus oli toodud surmajuhtumeid jm hirmsaid vaktsineerimise tagajärgi . Päris hirmutav. Aga siiski, kui ma ei laseks oma last vaktsineerida ja ta haigestuks mõnesse jubedasse haigusesse, mis siis saab. Mehe vennanaisega sellel teemal arutledes jõudsime ka sinnamaale, et kui inimene otsustab last mitte vaktsineerida lasta, peab tal olema lapse haigestumise korral varuplaan. Mul seda pole, nii et... Seega, vastutus on nii või teisiti minu peal. Mina isiklikult pooldan vaktsineerimist ja tahan oma last kaitsta.

Monique - enne tuleb selgeks teha, millised on need rasked haigused ja kui rasked need ikkagi on ja kui suur tõenäosus neid saada on. Ka varuplaani kohta on infot küll ja veel. Mürgitama laps on kindlasti tervem ja suudab paremini võidelda haigustega.
leetrid-mumps punetised on küll sellised haigused, mis pole eriti ohtlikud, kui lapsel vitamiinipuudust ei ole - ebameeldivad, seda kindlasti. Vakstineeritud haigestuvad samuti kui vakstineerimata inimesed. Läbipõdemisel tekib püsiv immuunsus, vakstineerimisel mitte.Tänu sellele vakstiinile on minu laps vakstineeritud nii piima kui muna vastu - need nimelt sisalduvad selles ja minu laps sai talumatuse. Talumatuse antikehad on samad, mis haigustekitajate vastu - IgG-d.
Aga ega enne aru ei saa, kui piim, muna teraviljad ja paljud muud toiduained toidulaualt kaovad... Toidutalumatusele on raske jälile saada, kuna riiklik süsteem nende diagnoosimisega ei tegele, eras on see kallis. Seega jääb risk, et toidutalumatus jääb varjatuks ning põhjustab lapsele tulevikus terviseprobleeme.

Need mürgised ühendid põhustavad samuti mitmeid raskeid haiguseid mida ei osata ravida.

Sa uuri veel - oled liiga kähku käega löönud. Minu meelest on see eluliselt oluline küsimus, mille kohta ei saa öelda, et mul ei ole aega.

Ja mõtle ikka hooolega - kas on normaalne süstida imikule sellist vaksiini, mis on mõeldud teismelisele ja millele pole tehtud imikute hulgas kliinilisi uuringuid? Vakstiini inflehel selgub, et see põhjustab erinevaid valusid ja põletikke, kuid ebanormaalset nuttu näiteks ei ole ära märgitud... Ja räägitakse ainult 11-15 aastastest lastest...

eda21 ma pole väitnudki, et olen millelegi käega löönud, või et mul pole aega. Kuigi jah, lapse kõrvalt on mul raske millessegi pikemat aega pühenduda, kuna ta on mul väga nõudlik. Samas, mina pole täheldanud, et siiani tehtud vaktsiinisüstid talle halvasti mõjunud oleksid. Usun siiski, et ega neid vaktsiinisüste niisama ju ei tehta, ikka selleks, et last kaitsta.

igal on õigus oma arvamusele.
Mina arvan, et vakstiinide algne idee oli kaitsta inimesi, kuid hiljem muutus see rahategemise vahendiks.

igal juhul hoian pöialt, et su laps elaks need vakstiinid kenasti üle. Kuid kui su lapsel tekivad kummalised tervisegädad, siis viska pilk infolehele - ka nn 1 aastase vasktiini infoleht ütleb, et seda peaks lapsevanem aeg ajal üle lugema ja kindlasti ketib sama ka teistega.

Kui ühte vale piisavalt kaua ja piisavalt kõvasti rääkida, siis hakatakse seda uskuma...

Minule ajas igal juhul hirmu nahka, kui lugesin nende kõrvalmõjude kohta ja selle kota, mis tüsistused nendel kõrvalmõjudel olla võivad. Mina soovin oma last kaista ja seetõttu ei lase teda enam vakstineerida!

eda21 kirjutas: Mina soovin oma last kaista ja seetõttu ei lase teda enam vakstineerida!

Väga julge avaldus! Ma arvan, et me kõik ikkagi soovime oma lapsi kaitsta - kes võimalike kõrvalmõjude, kes võimalike haiguste eest Küsimus ongi, et mille eest me neid kaitsta saame ja ise tahame, sest kõige eest see siin maailmas niikuinii võimalik pole. Kes valib kõrvalmõjude eest kaitsmise, riskib haigustega, kes haiguste eest kaitsmise, kõrvalmõjudega. Ei saa kellegile otse näpuga näidata, et tema valik on vale - oleme siiski täiskasvanud inimesed ja, kui meile lapsed antud on, ilmselt on ka mõeldud sellele, et me nende eest kaalutletult hoolitseme (siin klubis vähemalt vaevalt leidub kedagi, kes oma lapsest ja tolle tervisest ei hooliks). Selleks peaks meie lapsed juba oma elukesed pea lõpuni elanud olema, et nemad (mitte meie) saaksid öelda, kas nende vanemate tehtud otsused neile olid õiged või mitte (st kas neil oli hljem jamasid oletatavate tüsistuste või haigestumistega rasketesse tõbedesse). Seega, tõesti, kritiseeerida üht või teist poolt vastavates otsustes on tobe. Mina tahan ka oma lapsi kaitsta ja selle pärast vaktsineerin neid, sest minu arvates on see olemasolevaist variantidest turvalisim lahendus ja samas ma ei kavatsegi öelda, et sina, eda21, oleksid konkreetsel juhul vale valiku teinud. Respekteerigem siis üksteise arvamust, heal juhul omapoolsete vaadete tutvustamisega (sinu viimane lause kõlas aga justkui süüdistus neile vanematele, kes omi lapsi vaktsineerida lasevad).

Ei ole jah hea oma arvamust teistele peale suruda,seda enam et see on selline teema ,millest eriti palju ei teata.
Muidugi aitahh edale ,et ta selle on t6statanud ja paneb meid uurima tagamaid,aga ma arvan ,et Moniquel on samamoodi 6igus oma last kaitsta ja vaktsineerimised ära teha.

no ma tundsin, et mulle väidetakse, et mina tahan oma lapse kaitseta jätta...
mina olen mõlema poole ohtudest teadlik. Kas teie saate seda väita?

Mulle meeldib väga sinu seisukoht Pärlike, ja eda21 ma pole väitnudki, et teed valesti kui ei lase enda last vaktsineerida. Ütlesin lihtsalt, et kuna minul pole varuplaani, otsustasin mina enda oma vaktsineerida. Kui sul see plaan on ja oled teadlik kõigist ohtudest, on see väga hea. Mina ei saa tõesti öelda, et olen kõigist ohtudest teadlik, mis vaktsineerimise või mittevaktsineerimisega kaasnevad, kuna ma pole nii põhjalikult seda teemat uurinud.

Ei, ma ei arva kellestki halvasti Ma arvan ainult, et inimesed teevad teadmatusest halba oma lastele - nii nagu minagi tegin...
Põhjus, miks ma siin nii häälekalt sõna võtan, on see, et ma ei jõua ära kahetseda seda, et ma õigel ajal infolehti ei lugenud. Kui omale mingi rohu ostate, siis ikka ju viskate pilgu peale, sama tuleks teha ka vakstiinide puhul. Ainuke jama on see, et need kõrvalmõjud on seal märgitud selliste nimetustega, et esialgu võtab õlgu kehitama. Näiteks, mis on paralüüs? See on B-hepatiid vakstiini kõrvalmõju, mis tähendab teiste sõnadega halvatust. Kas me soovime, et meie laps jääkks halvatuks? Kes kindlustab selle, et just minu lapsega seda ei juhtu? Ja kui juhtub, mis siis edasi? Kas see laps tänab tulevikus ema selle eest, et ta üritas teda b-hepatiidi eest kaitsta?
Ma võtsin www.inimene.ee lahti ja sain sealt peaaegu kõigile seletused, netist leidsin ka neile, millele ei olnud seal seletust antud.
MA ei soovi, et keegi mind usuks minu veendumuse pärast vaid ma sooovin, et inimesed hakkaksid huvi tunndma võimalike ohtude vastu ja ei peaks maadlema samade muredega nagu mina ning tundma sellist kahetsust nagu mina...

Mõelge - kui inimene muudab 180 kraadi oma veendumusi, siis peab selleks põhjus olema!

Kui inimesed siiki eelistavad süstida ilma uurimiseta, siis see on minu poolt ok. Vähemalt ma olen üritanud teha seda, mida ma oleksin soovinud, et mulle oleks tehtud - hoiatanud ja suunanud tegema teadlikku otsust.