Luuletus emale, isale, vanavanematele

Me tihti unustame Teile lilli tuua
ja Teie muredest ei iial südant valuta.
Kes ütleb, - tasuda et emale
ta suudab kõik vaevad -
tean, see valetab.

**************

Ise noppisin ma lilled,
ise panin vaasi vee.
Öeldes tervitusesõnu
kinkisin need emale.

**************

Kuigi tütar (poeg) on kaugel
ta kingib Sulle kõik.
Kõik päiksekiired,
mõtted, miljon lilleõit.
Kuid see kõik on ikkagi veel vähe,
ma kingin Sulle taevast kaunima tähe.
Tähe, mis kiirgab südamesoojust
ja suurendab õnnehoovust.

***************

Kes viib mind sängi süles?
Kes äratab mind üles?
Kes suudleb minu põske
kui põsk on nutust rõske?
Kes parandab mu kleidi
kui kleit on katki veidi?
Kes hakab kinnast kuduma,
kui kõik on läinud tudu?
Ei keegi mu kui tema,
mu memmeke, mu ema

**************

Sa hoidsid mind kui olin väike
ja meele rõõmsaks tegi meil päike.
Sa oled mulle nii kallis
ja mina Sulle kallimast-kallim.

****************

Minu isa on hell ja hea,
sest tal ilusad mõtted on peas.
Ta on nõnda hea,
tema sarnast ma ei tea.

****************

Isa,isa,isa,
kes on mul nii visa.
Tubli olla proovin,
õnne sulle soovin!

***************

Ei aastad Sult vii sädet ja tuld,
särad meil ikka kui puhas kuld!

**************

Miks küll hoiab noorust hinges
veel ka siis, kui hall on juus?
See, et elu suures ringis
igal sammul kõik on uus.
Uus on iga koiduvalgus,
ükski päev ei kordu eal,
uued mured jäävad jalgu,
neist on üleuued head.