Reisipäevik: Tai Kuningriik- Phuket, Phi-Phi saared ja Bangkok

Thelma on Nelj 10 Dets 2009, 16:35

Kuhu: Tai Kuningriiki- (Phuket, Phi-Phi saared ning Bangkok)

Kes: Mina ja minu 3 kamraadi. Kellest üks oli minu mees ja teised kaks samuti lahedad ja noored lapsevanemad.

Miks: Sellepärast, et ülejäänud reisiseltskond polnud Tais käinud.

Millal: Reis toimus 2009 aasta novembris ja kestis 11 päeva. Planeerimine hakkas tegelikult juba palju varem. Eelkõige sellepärast, et plaanisime reisida ilma lasteta ja vaja oli lapsehoidjad leida.. Õnneks oli minu ema koheselt nõus meie kullatükki valvama.

Kuidas: Otsustasime reisida a)võimalikult väikese pagasiga. b)võimalikult vaba kavaga ning c) äärmiselt hea tujuga.

Otsustasime, et hangime Tai viisa piirilt kuna idee oma passide saatmisest postiga Soome (kus asub Tai saatkond) ei tundunud just kõige arukam 3 nädalat enne reisi algust.

Lennupiletid Bangkoki ostsime Finnairilt- eelkõige hinna, ajagraafiku ning lennufirma turvalisuse maine pärast. Lend väljus hilisõhtul ja see on ideaalne itta sõitmiseks.

Algus: Kõigepealt oli vaja Helsingisse saada. Läksime siit Finncomi lennuga. Oleks ju võinud ka laevaga minna aga otsustasime, et keegi meist ei taha ennast telveriietesse mässida ning pärast neid jopesi kaasas vedada. Lend Helsingisse kestis 30 minutit, passida saime aga lennujaamas 4 tundi. Seda sellepärast, et järgmine TLL- HEL lend oleks meie Bangkoki lennule ajaliselt liiga lähedal olnud ja me ei soovinud riskida mahajäämisega. Finnairi lend Helsingist - Bangkoki kestis 9 või oli see 10 tundi. Täpselt ei mäletagi. Kui päris aus olla siis ampsasin ma kohe peale seda, kui stjuardessid meile õhtusöögi olid serveerinud, ühe unerohu. Tegelikult ma võtsin vaid ¾ tabletist kuna tahtsin hommikusöögi ajaks taas ärkvel olla (teadagi mina ja söök ) No ja nii ma põõnasin hõbekett pluusil.... .

Bangkoki lennujaam- kimasime läbi tollide ja kuumuskaamerate (seal peeti jahti seagripitajatele ) ja viimaks olime viisapunktis. Õnneks ei oludki seal peale meie kedagi ja nii õnnestus meil 10 minutiga oma templid kätte saada. Kusjuures me ei pidanudki näitama oma raha ega ka krediitkaarte- mida tihti nõutakse selleks, et sa päris puupaljana riiki ei tule. Lisaks olime me Tai Kuningriigi sünnipäeva puhul vabastatud viisamaksust.

Edasi jäi üle vaid lennujaamas õige värav leida ja ronida Phuketisse suunduva Air Asia lennule. Selle pileti olime me samuti netist ette ostsnud. Meile oli taas oluline firma turvalisus ja loomulikult ka hind. Pilet Bangkokist Phuketisse maksis umbes 700 krooni. Tegelikult sõidab siselendudel väga palju erinevaid firmasi- lennud lähevad väga tihedalt. Nii, et kui viitsid mööda lennujaama seigelda ja piletikassat otsida ei pea netist ette ostma.

Phuket: 1.5 tundi sõitu ja kohal me olimegi. Sealt lennujaama eest võtsime takso ja suundusime saare teise otsa. Surin beachile- kuhu meil oli renditud korter 3 ööks. .. mjah – see polnud küll minu lemmikidee. Esiteks netist midagi bronnida- TAIS??? Oehh ärge seda viga tehke. Vajadusel tõepoolest vaid üheks kaheks ööks. Kõik tuleb alati oma silmaga üle vaadata! (kui ma esimest korda Tais käisin oma sõbrannaga siis võtsime netist üheks ööks toa hotellis mille nimi oli a`la Sunset Beach või midagi sellist. Piltide järgi oli väga ilus, rand päike jne... tegelikuses polnud minu toas akent ja sõbranna toa aken avanes koridori. Kõigele lisaks asus see hotell merest vähemalt kilomeetri kaugusel linnas- majade vahel, tagahoovis )

Õnneks oli siiski sellkorral korter väga luks ja me ei pidanud selles pettuma. Katuselt avanes võrratu vaade

Seal veedetud aja jooksul tegime Phuketile tiiru peale. Selleks otsisime kohaliku mehe kellel oli minibuss. Maksime talle eesti rahas umbes 500 krooni ja ta oli terve päev meie kasutuses. Näitasime talle kaardi peal ette kuhu me minna tahame ja tema sõitis. Inglise keelt ta ei rääkinud muide

Reis ümber Phuketi:

Käisime kohalikus looduspargis kus pidi olema kosk... no ausalt tegelikult oli see täiesti mõttetu nire. Küll aga avastasime me ühe põneva teeraja mis viis aina kõrgemale ja sügavamale džungisse . Ja nii me siis turnisime tundmatusse. Kahjuks aga saime me ühel hetkel aru, et ega see tee vist kusagile välja ei vii. Lisaks oli osade puude peale kinnitatud sildid „beware of wildlife“ ja „Do not disturbe GIBBONS- they BITE“... hmmmmm kes need Gibbonsid veel on?????? Igatahes mõte sellest , et kahemeetrine mõistatuslik Gibbon meid lõunasöögiks järab ei tundunud ahvatlev. Niisiis pöördusime me peale paari kilomneetrit tagasi. Mina suutsin endal jala katki astuda või siis ampsas mind keegi gibbons- igatahes auto juurde tagasi jõudes oli mul jalas paar auku. Õnneks oli mul kotis alati kohustuslik cutasept ning plaaster. (Pärast selgus, et Gibbonsid on ahvid ) Ma lisan siia googeldatud pildi temast, sest isetehtud pilti pole.

Käisime vaatamas Big Buddhat- mis sisuliselt on üks suur kuju, ühe suure mäe otsas. Kuju ise alles ehitatakse (nojah... seda ehitati ka siis kui ma 2006 aastal seal käisin, see on vist nagu Tallinna linn mis iial valmis ei saa). Aga seda tasub vaatama minna küll. Usun, et paari aasta pärast on see täiesti valmis. See on tehtud valgest kivist (äkki on marmor?)Kunagi hakkab see kuju kaugele kaugele paistma. Eriti kui on päike- siis see sätendab seal mäe tipus. Ja muide sealt kõrgelt mäelt avaneb võrratu vaade....

Käisime ka saare suurimas templikompleksis Wat Chalongis. Mis oli totaalne pettumus kõigile. Tundus väga võlts ja rahateenimise eesmärgil töötav asutus. Lisaks oli mul liiga lühike seelik seljas ja seetõttu ma ei pääsenud ühte templit lähemalt uudistama- ise olen loll ... Mehed küll käisid sees aga nad tulid ruttu välja. Oli kuidagi võlts olnud. Ilmselt päris usukultuuri sellises turisimipiirkonnas otsida pole mõtet. Kui keegi tahab minna spirituaalsele eneseleidmiseretkele ja soovib tõelist Tai kultuuri avastada siis tasub Bangkokist põhja suunduda. Meie otsisime aga seekord päikest ja sooja – niisiis polnud meil põhja Taisse asja.

Veel käisime me kalamuuseumis või kuidas seda kutsutigi Cape Panwa Akvaarium Kujutage ette, et on olemas tagurpidi kala.... Upside down catfish!!??? Nagu kala, kes elab peapeal.... mismõttes???? Miks ta siis tavalise kala kujuga on ??? Miks ta pole aja jooksul moondunud ja mugandanud ennast natuke mugavamasse kesta? Väga põnev.

Muideks veel on olemas kala, kes paistab läbi.... meie oma Eesti kilu oleks kõva suutäis selle kõrval

Veel nägime me seal igasuguseid teisi põnevaid , koledaid ja hiiglaslike tegelasi.

Me olime planeerinud oma ringreisil nii, et saaksime päikeseloojangut nautida Phromthep Cape`l . Istusime restorani ja nautisime kohalikke sööke ning vaatasime kuidas päev vette kadus.

Siis lasime autojuhil ennast Phuketi kõige kuulsamasse (või kurikuulsamasse) Patong beachile viia. Päike oli ju loojunud ja ööelu võttis võimust. Tänavad olid täis pidutsevaid inimesi : pävitamisest kõrbenud turiste, noori lapsevanemaid- kelle võsukesed vankris magasid, lärmavaid poissmehi, noori Tai naisi kes hoidsid käevangus oma pääseteed- vanemat härrasmeest ja veel teisigi põnevaid karvaseid ja sulelisi.

Rawai beach

Niisiis peale 3 ööd Surin beachil otsustasime liikuda saare alumisse otsa Rawai beachile, et seal öö veeta ning sealt edasi praamiga Phi-Phi saartele liikuda. Rawai jäi lihtsalt sadamale lähemale.

Kuna me olime teadlikud oma plaanist – olla väga mobiilsed ja liikuda ringi- olime me kõik otsustanud võimalikult väikese pagasiga reisida. See muutis kogu reisimise mugavamaks. Niisiis olime me päev varem sama autojuhiga kokku leppinud, et ta meid saare alumisse otsa viiks. Lasime ennast mere ääres maha panna ning asusime öömaja otsima. Tegelikult nägi se välja nii, et naised jäi ranna äärde kohvikusse arbuusisheiki jooma ja kotte valvama ning mehed läksid peavarju otsima. Umbes 1h pärast sõitsid nad džiibiga ette. Nad olid leidnud ühe inglise mehe kes oli taist naise võtnud ja pidas nüüd hotelli. Tegu oli pisikese 3-4 toaga majaga. Igatahes oli väga tore, et see härra viitsis oma autoga meile randa järgi sõita. Kui olime enda asjad maha laadinud kasutasin ma kohe ka juhust, et skypega koju helistada ja oma last vaadat. Ma sain aru, et mu lapsel pole sooja ega külma minu äraolekust ning vanaema tegeleb ja nunnutab teda rohkemgi kui mina. Niisiis sain ma rahus oma reisi jatkata.

Õhtul otsustasime sealt samast ööbimiskohast rollerid rentida ja omal käel natuke ringi vaadata. Rolleriga sõitmine on täielik kaiff kui õhk on soe ja puhkusemeeleolu üleval. Mina muidugi roolis ei olnud vaid istusin turvaliselt mehe seljataga ja püüdsin oma kõrvuni ulatuva naeratusega putukaid. Õppetund!- hoia suu sõites kinni!

(Rolleri rent üheks päevaks on umbes 60-70 krooni kõigest)

Samal ajal otsisime kedagi kes pakuks meile hommikul taksoteenust sadamasse ja ostaks meile ära praamipiletid.

Rääkisime ära ühe mehe (kellel oli ühel käel 2 pöialt !! lisaks kõigile teistele sõrmedele muidugi) ja saime kaubale.

Järgneb........

Cat on Nelj 10 Dets 2009, 17:10

Nii lahedalt kirjutatud!

Nii, et pàris gibbonseid ei ônnestunudki näha?!

tirtzzz on Nelj 10 Dets 2009, 17:11

Jään huviga järge ootama

Bibi on Nelj 10 Dets 2009, 17:15

Nii mõnus lugemine

Ootan juba järge!

Thelma on Nelj 10 Dets 2009, 21:01

Cat kirjutas:Nii lahedalt kirjutatud! Nii, et pàris gibbonseid ei ônnestunudki näha?!

Nägime küll. Kohe kui me olime džunglist väljunud avastasime sealt samast looduspargist gibbonsite varjupaiga. See oli väga kurb ja kole koht. Loomad kes seal elasid olid kunagi beebidena lemmikuteks võetud...aga siis ühel või teisel põhjusel elasid nad nüüd minu jaoks üsnagi tööstitutes tingimustes. Kõigil oli nimi ja lugu. Üks oli muutunud vägivaldseks- peremees avastas ta oma köögist nuga käes.... Üks oli pere peksukott. Ühel oli jäse puudu, sest pererahva lemmikkoer retsis teda.... See oli kohutav. Mõnda oli näljutatud.....
Õnneks on nad nüüd päästetud, nad saavad süüa ja ravi. Kuigi jah... natukene õnnetu nägi see varjupaik välja.