Kõhubeebiga Indiasse

anukas on Püh 10 Jan 2010, 22:12

Reis Indiasse oli suur seiklus ja teadmatuse rada. Väljalend toimus 14. veebruaril 2009. aastal. Olin selleks ajaks 22 nädalat lapseootel olnud. Lennureis koos vahemaandumistega Dubais ja Keralas, kestis 13,5 tundi. Goasse jõudes valitses väljas palavus ja suur niiskus. Tunne oli kergendav, sest olime õnnelikult kohal. Ka kõhubeebi tundis end hästi. Meie puhkus kestis 14 päeva. Pidime selle aja endi jaoks sisustama. Oli ka hirm, kuidas beebi end sellises kuumuses tunneb, sest kliimamuutus vajas mitmepäevast harjumist. Ja muidugi mustus, mis meid ümbritses. Olin ainus meie 10 liikmelisest seltskonnast, kes polnud vaktsineeritud hepatiidi vastu.
Olin eelnevalt palju eeltööd teinud, kuidas end ja kõhubeebit hoida mustuse eest, mis meid Goas saadab igal pool. Põhiline oli, et tuleb kogu aeg oma käsi puhastada. Nii olingi varunud omale mitu pakki Pampersi niiskeid salvrätikuid. Toitude valikul pidin olema ka väga ettevaatlik, sest soovitati ainult läbiküpsetatud toitu. Mahlad ja salatid olid keelatud, sest need võisid sisaldada kõhule ebameeldivaid aineid. Nii ma siis sõingi ainult pastaroogasid ja suppe ning joogiks oli gaseeritud pudelivesi. Nende söökidega oli minu jaoks veel üks mure- need olid liiga vürtsised. Teadagi rasedale on liialt vürtsine toit ebasobiv. Palusin küll võimalikult vähevürtsist toitu, kuid peale sööki alati suu õhetas hirmsasti. Õnneks need söödud söögid ja gaseeritud joogid meile mingeid halbu tagajärgi ei tekitanud.
India ookeanit saime ka kõhubeebiga tunda. Olid meeletud lained esimestel päevadel. Ma ei läinud vette, kartes et laine võib mind esiteks pikali tõmmata ja teiseks suure hooga vastu kõhtu tulla. Kui lained väiksemaks jäänud ja teades, et suudan end vees olles kaitsta, proovisin ära. Ujuda oli muidugi täiesti võimatu just lainete pärast, aga vee soojus oli harjumatu-30 kraadi ja pealegi. Päikese käes võis temperatuur küündida pea 45 kraadini, et mitte oma organismist liigselt vedelikku kaotada, jõin päevas umbes kaks liitrit vett.
Päike oli Indias erakordne. Ma päevitasin mõttega- koguda oma kõhubeebile piisavalt D-vitamiini.

Päikese käes sai päeva jooksul olla umbes neli tundi ja vahest rohkemgi. Nii ma pidin tunnetama piiri, millal aitab. Olin meie 10. grupist ainuke, kes end kordagi ära ei põletanud. Palju kaitses mind muidugi väga tugeva faktoriga päevituskreem, mida suure kuhjaga oma kõhule määrisin.
Iga päevaga läks ilm järjest kuumemaks. Lõpuks kojumineku päeval oli väline temperatuur varjus 45 kraadi. Ka niiskust oli sel päeval ohtralt. Riided, mis sai selga pandud, pidi tunni aja pärast ära vahetama, sest need olid läbimärjaks higistatud. Tallinnasse jõudes tundsin suurt kergendust, et olin need kaks nädalat üle elanud ja tundsin ennast väga hästi. Ka kõhubeebi elas reisi õnnelikult üle.

Kõik, kes tahavad minna kõhubeebiga reisile, siis kõige ideaalsem aeg on selleks 21-23 rasedusnädal. Siis pole kõht väga suur. Liikumine on kergem ja kõike toimetusi on veel mugav teha.

India reis oli suurepärane kogemus

Meie kõhubeebist on saanud beebi. Uskumatu väikene maailmavallutaja. Ta on terve, elurõõmus ja aktiivne tita, kel pole mingit märki sellest, et on Indias käinud