Kirjutame loo!

Tegemist siis kirjandusliku mänguga, mille eesmärgiks kirjutada kokku üks jutuke, ms võtab ootamatuid pöördeid ja sisaldab pidevaid uusi huvitavaid mõtteid. Mängija kirjutab ühe lause, mis läheb edasi eelmisest lausest, vahel võib aga ka muuta kogu jutu sisu, sest me kõik mõtleme erinevat moodi. Mängija kahe postituse vahele peab jääma vähemalt üks postitus mõnelt teiselt kasutajalt!

Jätan esimese lause väljamõtlemise ja kirjutamise teie hooleks - laske fantaasial lennata ja hakkame kirjutama

Asjad juhtuvad meie jaoks ikka siis, kui neid kõige vähem oodata oskad.

Sellel päeval sädeles päike imeilusasti lumehangedelt vastu ja saabaste alt kostus mõnusat kriuksumist.

Astusin toast õue ja nägin erakordset vaatepilti.

Terve õu oli täis imepisikesi valgel lumel sillerdavaid jalajälgi.

Ja ohh imet, ka saba jälgi.

Peale lühikest vaatlust tuvastasin ka jälgede autori - see oli väike lustakas draakonibeebi, kes oli minu õuele ära eksinud.

Esimene mõte oli: Kust ta küll tuli?

Mind n2hes ehmatas pisike 2ra ja puges p88sa taha peitu.

Kuid suurest ehmatusest pani draakonibeebi põõsa põlema.

"Appi, tulekahju! Kus on tuletõrje? "

Minu kisa peale tulid ka ähmi täis naabermaja elanikud välja.

N2hes nii paljusid segaduses, karjuvaid ja ringi jooksvaid inimesi, hakkas draakonibeebi haledalt nutma

Tahtsin teda lohutada ning kallistada, kuid nii kui talle lähenesin, taganes ta meist veelgi rohkem.

Kartsin, et kuhugi peitu pugedes võib draakonibeebi veel ühe põõsa või puu põlema panna, otsustasin ta inimestest eemale vaiksemasse kohta meelitada.