Hepatiit

"Kollatõbi", maksapõletik ehk hepatiit, on tuntud aastakümneid.
Praeguseks on teada viite liiki hepatiiti:
1. A-hepatiit (epideemiline hepatiit)
2. B-hepatiit (inokulatsioonihepatiit)
3. C-hepatiit
4. E-hepatiit
5. non-a, non-B, non-C, non-E-hepatiidid

D-hepatiit lisandub alati B-hepatiidile ja vaktsineerides B-hepatiidi vastu on olema skaitse ka d-heptiidi vastu.
Neli esimena mainitud tekitakjat on tõestatud.
Kõikide haiguspilt varjeerub asümptomaatilisest (sümptomid puuduvad) eluohtlikuni, kuigi B-hepatiidi korral on surmaoht tunduvalt suurem kui näiteks A-hepatiidi korral.
Oluline erinevus A-, B-, C-hepatiidi vahel on see, et A-hepatiit ei muutu krooniliseks.




A-hepatiit


A-hepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga.

Nakkust inimeselt inimesele soodustab pikaajaline lähikontakt kodus, koolis, laagris või mujal. Veega levivat nakkust põhjustab eelkõige puudulik kanalisatsioon ja veevarustus. Nakkust võib saada, pestes saastunud vees toorest toitu või valmistades sellest veest jääd. Sageli võib A- hepatiidi saada töötlemata meresaadustest.
Viirusliku A-hepatiidiga puutud kokku eelkõige reisides. A-hepatiidist ohustatud piirkondades hoidu keetmata vee, jääga jahutatud jookide, termiliselt töötlemata puu- ja juurviljade ning mereandide tarbimisest.
Haigussümptomid tekivad kuni poolteist kuud pärast nakatumist. Esinevad väsimus, palavik, oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks. Üldjuhul on see haigus üsna ohutu. Läbi põdedes saad eluaegse immuunsuse ja haigus ei muutu krooniliseks (erinevalt C- ja B- hepatiidist). A-hepatiiti esineb paljudes turismipiirkondades. Seetõttu on mõistlik küsida enne reisi nõu reisinõustamise kabinetist.





B-hepatiit

Selle viiruse puhul võib peiteperiood ulatuda isegi kuni kuue kuuni.

Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Tingituna sapphapete suurest hulgast veres, võib tekkida kogu keha sügelus.
Kui viirus sisaldub veres ka kuus kuud pärast nakatumist, loetakse haigus krooniliseks. Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks

Krooniline B-hepatiit võib põhjustada tõsist maksahaigust, sh tsirroosi (maksa armistumist), maksavähki ja maksatalitluse häireid. Umbes kolmandik kroonilise nakkusega patsientidest põeb keskmist või rasket maksahaigust.

B-hepatiit on tõsine haigus, sest umbes 25% hepatiidiviiruse kandjatest sureb hiljem maksavähki.
B-hepatiit on ülemaailmne kartsinogeen.

B-hepatiidi vastu saab vaktsineerida.




C-hepatiit

C-hepatiit on C-hepatiidi viiruse põhjustatud maksapõletik. Maks on keha organitest suurim ja on ülejäänud organismis asetleidvate protsessidega tihedalt seotud. Ilma maksata ei ole võimalik elada.
Maksahaiguse või -kahjustuse teke tähendab, et see organ ei tööta korralikult. Selle tagajärjel hakkate märkama muutusi oma tervises. C-hepatiidi viirusest põhjustatud kahjustus tekib aeglaselt aastate jooksul. Tähtis on see aegsasti kindlaks teha ja seda kahjustust ravida.
On inimesi, kellel areneb C-hepatiidi viiruse nakkus maksahaiguseks kiiresti, teistel võtab aega ligikaudu 5−20 aastat, enne kui maks tõsist muret tegema hakkab.

C-hepatiidi vormid
C-hepatiidi viirusel on kuus põhivormi, mida nimetatakse genotüüpideks. Genotüüp ei mõjuta haiguse raskust, kuid mõjutab seda, kuidas haigust ravitakse. Genotüüp tehakse kindlaks vereanalüüsi põhjal enne ravi alustamist.

Erinevalt A- ja B-hepatiidist on C-hepatiidist ülesaamine organismi immuunsüsteemi jaoks tunduvalt raskem ülesanne. Selle tulemusena areneb enam kui 80%-l ägeda C-hepatiidi viirusega nakatunud haigetest krooniline C-hepatiit, mis võib tekitada maksahaigust. Siinjuures võivad tekkida fibroos, maksatsirroos, maksakoe armistumine, lõppstaadiumis ka maksapuudulikkus. Arvestada tuleb ka maksavähi tekkevõimalusega.

C-hepatiidi vastu pole vaktsiini , sest see viirus muteerub kiiresti.




E-hepatiit on ohtlik rasedatele, sest surevus on 10-20%. Seda viirust esineb eelkõige arengumaades.




Non-A, non-B, non-C, ja non-E hepatiidid avalduvad sarnaselt teiste hepatiitidega ja diagnoosida on võimalik vaid muude põhjuste väljalülitamise teel.
Võib arvata, et osale nendest haigustest leitakse spetsiifiline tekitajaviirus. Ravi sümptomaatiline.




Kasutatud allikad:
1. Lastehaigused, Medicina, 1999
2. www.hepatiit.net