Kas tahad jälle tööle minna?

Emmed kes te olete lastega kodus olnud ... kas teil on soov jälle tööle minna või mõtlete, et võiks veel lapsega kodus olla.

Ma käiks heameelega sellise väga väikese koormusega - 1-2 päeva nädalas. Kodusolemise rutiinile vahelduseks oleks see nagu puhkus, mitte töö. Kahjuks aga sellist võimalust ei pakuta, nii et parem olen siis kodus. Sest laps on väike nii lühikest aega, tema arenemist esimestel aastatel on nii huvitav vaadata ja sellest ei tahaks mingi hinna eest ilma jääda. Seda aega ei saa ju kunagi tagasi, aga tööl jõuab pärast terve elu käia.

Kuigi minu pisike saab kohe- kohe alles pooleaastaseks, mõtlen juba hirmuga, et pean varsti tagasi tööle minema. Mitte, et mul töötegemise vastu midagi oleks, aga ei tahaks vanasse kohta enam tagasi minna. Lapse kõrvalt öötööd pole just kindlasti eriti hea teha. Ja sealt nii paljud vanad töötajad läinud. Tahaks mõne teise koha peale tööle. Õnneks üle poole aasta on veel muretu, aga kui emapalk läbi saab, siis pean taas tööle minema, kuna mehe palgast me ära kindlasti ei elaks.

Kui vanemahüvitis lõppeb, läheks poole kohaga tööle, kui võimalik oleks. Lasteaeda läheb Annaliisa 2,5 aastaselt ja ei taha tervet aastat rahata kodus istuda. Muidugi oleks kuni lasteaiani kodus, aga lihtsalt pole võimalik sedasi toime tulla. Poole kohaga tööl käies saaksin ikkagi lapsega palju aega koos olla ja lapse saaks minu töötundide ajal issi ja ämma abiga ikka hoitud. Eks näis, mis saab, hetkel on pool aastat vanemahüvitist jäänud, hakkan vaikselt juba otsima mingit varianti poole kohaga tööle minekuks. Kodune töö oleks ka hea.

Kuna olen peaaegu 4 aastat järjest lapse/lastega kodus olnud siis poole kohaga läheksin heameelega tööle aga sellist võmalust ei pakuta ja täiskohaga pole hetkel võmalik minna.

Mina ei taha üldse tööle veel tagasi minna. Ega seda kohta enam polegi, kus ma töötasin, arvatavasti pean hakkama midagi uut otsima. Enne kui laps saab lasteaeda ei kavatse ma tööle minna, pole lihtsalt last kuskile jätta. Ja lasteaeda saab tütar alles 2,6 aastaselt. Kuna meil teine laps veel plaanis, siis äkki ei peagi ma niipea tööle minema. Eks siis paistab.

Aga mulle sobib lapsega kodus olemine, tüdimust pole veel tekkinud

Patty, sama siin, mulle meeldib ka lapsega kodus olemine.

Mulle meeldib tööl käia. Kui vanemahüvitis lõppes läksin väikese koormusega tööle. Seadsime ajad mehega ilusti ära, abiks oli ämm ja minu vanemad. Mulle meeldib kui saan vaheldust. Oma töökoht kust lapsega lapsehoolduspuhkusele läksin ei pakkunud kahjuks võimalust poole kohaga käia samas hoitakse koht alles kui peaks kunagi olema soov naasta täiskohaga aga seda arvatavasti alles peale teist last

Mul on selles osas teisiti, et tööl ma enne ei käinudki, vaid hoopis kool jäi pooleli. Vahel tuleb igatsus küll peale, et saaks suuremate inimeste seltskonda ja "aju tööle" panna rohkem, kuid üldiselt kuulun vist ka nende hulka, kellele meeldibki lapsega (lastega) kodus olla.

Mina tahan ja ei taha ka Joonas saab oktoobris 3 ja siis lähengi, tahtsin küll juba nüüd juunist minnaaga töö juures paluti kenasti võimalusel sügiseni koju jääda nende rahalise seisu pärast.Leidsime, et saame see neli kuud veel mehe rahadega hakkama ja saan lastega suve kodus olla ning siis tööle. Iseenesest ei taha vanasse kohta enam minna, kuna meil liideti kaks osakonda ja pole enam see seltskond, mis vanasti. Võib olla on need "teised" ka toredad aga hetkel on teadmatus ja uus võõras seltskond see, mis ei kisu tööle tagasi väga. Uuel nädalal kohtun oma endise tööandjaga niisama kohvikus ja küsin, äkki on tal mulle enda juures kohta pakkuda (hoidke pöialt!)
Ahjaa, ja lastega kodus olemist fännan! Minnaga olin 3 aastat tervenisti kodus ja nüüd Joonasega ka, esimese plikaga pidin minema, kui ta oli vaevu 2 ja olin nii õnnetu, et lubasin endale, et tulevaste lastega teen selle aja tasa Kui Minnaga kolm aastat hakkas täis saama, siis tekkis mul tohutu töölemineku stress ja võtsin 10 kilo maha ning läksin tööle nagu kaks konti ja lillelõhn , kaalusin vaevu 40 kilo. Aga praegu, no anna tina aga ei võta alla , kuigi 10 kilo on just hetkel mul liiast

Kui päris aus olla siis eriti ei taha vist. Olen koduse eluga selle 4,5a jooksul ikka väga ära harjunud. Hiljuti käisin nädal vanas kohas asendamas... täitsa zombi olin reede õhtuks . Pole enam üldse harjunud päevotsa võõraste inimestega suhtlema. Kahtlustan, et oma osa oli suurel väsimusel ka öösel lastevaht olemises -pisemal lõi emme armastus välja

Päriselt kipub vist nii minema, et sügisel pisem ka lasteaeda, mina selleks ajaks tööle kui lapsed aias on.

Mina väga tööle ei igatse. Ma olen nüüd põhimõtteliselt 5 aastat kodus olnud. Enne väiksema poisi sündi käisin veidi üle aasta teatris tööl õhtuti, aga see oli rohkem enda lõbuks Nii tore oli end tuulutamas käia, veeta aega oma meelistegevusega ja selle eest veidike raha ka saada Nüüd ei ole mul plaanis enne järgmist sügist tööle minna. Loodetavasti õnnestub mul see veel edasi lükata 2012. aasta veebruarini - siis on kool ka läbi ja elu veidi kergem

Üldsegi ei taha veel selle peale mõelda...aga õnneks veel ei peagi, tibu saab alles aastaseks. No nii kaua kui vanemahüvitist saab, on asi lill, edasi peab vaatama hakkama, kas ja kuidas....aga kui mees nõus, siis jääks veel koju, sest kodus saab ka raha teenida ja mõtted juba liiguvad selles suunas