Beebiga Soome

Nimelt on selline kurb lugu, et meie issi saab alles Soomest koju tulla vb alles jaanipäeval Mõtlesin, et äkki läheks siis pojaga hoopis tema juurde (poja saab varsti 4-kuuseks). Aga mul on hirm selle reisi ees. Just sellepärast, et pean selle ette võtma üksi. Sõit on pikk, kuna alustaksime Viljandist (2h sõitu), siis veel laevasõit (2h-seda ma ei karda, kuna plaanin võtta kajuti ja seal saab laps olla samamoodi nagu kodus), siis veel 1h sõit issi juurde. Pluss veel siis autos passimised sadamas ja laevas. Mis te arvate, kas põen asjatult? Kas kellelgil on kogemusi selles vallas?

Me käisime soomes shoppamas OMAdega kui lapsed olid hmm 5-6 kuused.
Sai isegi metrooga sõidetud ja nuh loomulikult hulgaliselt mööda poode jalutatud.
Isegi mingis nn restos käisime söömas oma tite karjaga.
Laevas sai mõnuga ringi kärutatud.
Üksi olen kah poisiga korduvalt soome vahet sõit ja egas alati oli mulgi väike hirm nahavahel.
Tegelt pole üldse asi nii hull kui paistab mõnusat reisi.

Sa muretsed t2iesti asjatult!!! Eks see esimene kord ole ikka "p8nev", aga usu mind, sa saad ilusti hakkama ja need paari tunnised l8igud pole yldse hullud.

Ma usun ka et saad hakkama. Kui muidu lapsele autosõit meeldib siis ta ilmselt magab enamuse sellest ajast.
Jõudu teile ja ilusat reisi

Mina käisin ka Soomes, kui laps sai nelja kuuseks. Reis kulges väga hästi.

Mitmeid kordi käidud ja üldse probleeme pole. Siis kui laps oli veel 4 kuune oli väga lihtne- sest ta magas palju ja autos oli rahulikum.
Nüüd on ta juba püsimatu - laevas jookseb minema jne.
Kui oled ise veel oma autoga- oled iseenda aja peremees.
Kui laps tüdineb, tahab sülle või süüa siis sa saad kohe auto kinni pidada.

Ma just nüüd mötlengi hirmuga ,et enam ma vist ikka ei lähe sinna poodlema.
Kui siis aint ilma lapseta .
Kujutan juba elavalt ette kuidas ma ajan teda mööda sadamat,laeva ja poode taga .

Siis on hea, et kõigil on hästi läinud. Eks me hakkame siis reisiks ettevalmistusi tegema

Mõtlesin, et kirjutan kuidas meie reis läks. Soome poole hakkasime minema hoopis siis kui poja oli 5 kuune. Meie reis algas Viljandist ja järgmine peatuspaik oli Põltsamaa. Seal tegime autode vahetust, sest Soome läksime koos Timmo tädiga. Seega ma ei pidanud esimest reisi üksi tegema. See oli tegelt väga hea, kuna terve tee Tallinnasse poja ei maganud. Vahest kui tuli jonnihoog, siis ma tegelesin temaga seal tagaistmel, pakkusin erinevaid mänguasju jne. Magama jäi ta alles seal enne Tallinnat, sellel kaherealisel teel ja loomulikult, kui sadamasse jõudsime, siis oli poja kõpsti üleval. Laevasõit läks hästi, kuna võtsime omale kajuti, panime seal teki põrandale maha ja olemine oli täpselt nagu kodus. KUi laevalt maha saime, siis pidas toll meid kinni Vaatas, vist ei meil oli niipalju kraami auto peal, aga siis hakkas poja meeletult nutma ja tollionu vaatas nii härda näoga ja lasi meid minema. Ei pidanudki autot lahti pakkima JA kui sõit jätkus siis poja koheselt vajus sügavasse unne ja jõudsime ilusti sihtpunkti.
Tagasisõidul tuli issi koos meiega. See läks ka ilusti, eriti just seepärast, et olime jälle kajutis ja üks poole tunni pärast me kõik kolm magasime kajuti voodis Tallinnast Viljandisse sõites oli poja natuke jonn, kuna ta ei tahtnud kohe üldse turvatoolis enam olla..aga õnneks issi rahustas ta ilusti maha. Et lõpp hea, kõik hea.

Tore, et teil kõik hästi laabus. Mina pole Nelega veel kusagil kaugemal käinud kui Tallinnas